Korteri üürimine on viimase poole aastaga kogu Eestis, kuid eriti Tallinnas muutunud oluliselt keerulisemaks kui varem. Nõudlus üürikorterite vastu on hüppeliselt kasvanud ning kiiret leevendust sellele tulemas ei ole. Kui sobiv vaba korter on siiski leitud, tasub enne lepingu sõlmimist mõned olulised aspektid enda jaoks selgeks teha.
Kommunaalarved – kui suured nad on ning mida nad sisaldavad
Kasvavate energiahindade juures võivad kommunaalmaksed ehk kulud veele, elektrile, soojusele, haldusele ja muule sarnasele moodustada väga olulise osa igakuisetest kuludest korteri üürimisel. Mõistlik on küsida hinnangut eelnevate kuude, aga ka näiteks eelneva talve kommunaalkuludest, et hiljem ei tuleks ebameeldivat üllatust.
Reeglina on kommunaalkulud vanemate majade suuremates korterites kallimad, kuna seal ei ole võimalik soojust vastavalt tarbimisele reguleerida ning soojuse hind kujuneb korteri suurusest sõltuvalt. Samuti sisaldavad vanemate majade kommunaalmaksed tihti remondifondi ja remondilaenu, mille maksmist ootavad mitmed üürileandjad üürnikult.
Üürimajades on kommunaalkulud vahel fikseeritud, mis aitab kulud läbi aasta ühtlasemana hoida. Scandium Living toob näiteks juba kodulehel välja, millised kuluallikad kommunaalkulude hulka kuuluvad.
Internet ja televisioon korteri üürimisel – kas ja kuidas tuleb korraldada
Üldjuhul ei kuulu korteri üürimisel hinna sisse internet ja televisioon. Need tuleb tihti ise korraldada ja on mõistlik ka neid kulusid korteri üüri suuruse hindamisel arvestada. Osades uuemates üürimajades on need kulud aga juba üürihinna sees.
Milline sisustus üürikorteriga kaasa tuleb
Üürikorterit valides ja külastades, tasub üürijalt uurida, kas kogu nähtav sisustus jääb korterisse ka üüriperioodiks. Vahel on korteriomanikel tavaks korter näitamiste ajaks detailidega ilusti ära sisustada, kuid üürimise ajaks osa asjadest eemaldatakse. Teistpidi tasub julgelt ka küsida, kas lisatasu eest on võimalik saada lisasisustust – näiteks tekke, patju, nõusid, veekeetjat või muud taolist. Suurematel üüripakkujatel on tihti väike varu lisaasju olemas.
Lepingu lõpetamise tingimused
Ka väga hästi läbimõeldud plaanid võivad ajas muutuda. Seetõttu tasub end kohe alguses kurssi viia n-ö hädaolukorra reeglitega, kui üürileping tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Seadusest tulenevalt on see lubatud, kuid üürileandjatel võivad olla selleks oma reeglid. Tavapärane on 30-60 päevane etteteatamistähtaeg või kuuüüri suurune trahv.
Korteri korrastamine väljakolimisel
Nagu üürnik saab korteri heas seisukorras, on heaks tavaks see väljakolimisel samas seisundis tagastada – puhtalt, koristatult. Ühe enam nõutakse ka Eestis väljakolimise lõpus sümboolset koristustasu, et koristaja kogu korteri põhjalikult üle käiks. Ka selliseid tingimusi võib info mõttes uurida juba sissekolimisel. Euroopa suurlinnades nõutakse näiteks väljakolimisel ka kõigi seinade ülevärvimist, Eestis see veel tavapärane ei ole ja värvitöödeks tuleb vastupidi võtta omanikult kirjalik luba.
